Venemaa on täiustanud oma Iskanderi ballistilise rakettisüsteemi, et see võimaldaks tõhusama viisi lõigata Ukraina transpordi- ja energiavõrgu. Ukraina võimude hinnangul püüab Moskva kasutada uusi relvadest kaheks lõigata Dnipro jõe piki. Täpsemalt on rakettide võimalik täpsus tõusnud meetrini, mis võimaldab neile suunata kohandatud sihtmärke.
Ukraina võimude analüüs näitab, et Venemaa eesmärk on hävitanud riigi infrastruktuuri ja tegevust. See võib põhjustada suurt kahjut, kui see eesmärk saavutatakse. Samas peaminister Kristen Michali sõnul on Euroopa julgeolekukorraldus kõnelusel, kuid see ei tohi olla kõrvaldatud Venemaa soovil.
Peaministri sõnul tuleb kogu jõud suunata Ukraina aitamisele tugevama positsioonile, et saavutada õiglane ja kestev rahu. Samaaegselt on Soome lahe tulevikus oht, kui Venemaa jätkab sõjamasina tööd. Saska, endine mereväe ülem, märkis, et Ukraina droonirünnak tõestas, et Vene laevad pole ka siinsetes vetes ohust väljas. See tekitab olukorra piirkonnas üha ettearvamatumaks.
Selles kontekstis on oluline, et Euroopa ei ole suutnud kujundada üht läbirääkimispositsiooni. Ukraina peab arvestama suuremat survet, et teha valusaid järeleandmisi. Eesti jaoks on oluline, kuidas hoida ameeriklasi regioonis. See eeldab ka sõnade valimist USA administratsiooni aadressil.
