Eesti teaduse rahastamise kriis on tõstnud küsimuse, kas see on mõjutamas riiklikku konkurentsivõimest. Teadus- ja arendusrahastuse taseme kõrghariduse ja innovatsiooni arengu suhtes on tõstnud arutelu. Eesti teadusrahastus on varasem leppe järgi 1 protsendi SKT tasemel, kuid see ei ole piisavalt tugev, et tagada järjestikust arengut.
Energia- ja tõhususe tippkeskuse juht Jarek Kurnitski rõhutab, et teaduse rahastamise ja majanduse konkurentsivõime vahel on seos. Ta tõstis esile, et kui teadusrahastus on liiga vähe, siis ei saa Eestist tegevust, mis võib kõrvaldada selle konkurentsivõime.
Tänavu on teaduse rahastamiseks vajadus 74 miljonit eurot, millest 25 miljonit on päikeseparkidele, 22 miljonit tuuleparkidele ja 21 miljonit biomassijaamadele. Kuid tööstussektori jaoks on see tasu liiga suur, mis võib põhjustada kõrvaldamist.
Riik on leidnud, et teaduse rahastamise kriis on ohtlik, kuid see ei ole ainult teaduse vallas. Selle mõju on kõikjal, kus teadus on oluline. Kui teadusrahastus ei ole piisavalt tugev, siis ei saa Eestist tegevust, mis võib kõrvaldada selle konkurentsivõime.
