Pärnu, Tallinna ja Tartu meerid pöördusid rahandusministeeriumi poole, et saada selgust, kuidas Eesti saab kasutada 4,5 miljardit eurot, mis Euroopa Liidu kaudu 2028–2035 aastatel ilmselt saab. Vaagimine Brüsselis on veel käimas, kuid linnad soovivad, et Eesti rahaplaan oleks nii valitsuse kui ka linnade vajaduste ja mõjudega arvestatud.
Linnad soovivad, et rahaplaan oleks nii valitsuse kui ka linnade vajaduste ja mõjudega arvestatud. Et sõnum valitsusse jõuaks, pandi seljad kokku ja tehti rahandusministeeriumile ühine pöördumine. Lisaks nõutakse bürokraatia vähendamist, et linnad saaksid kiiremini kasutada rahaplaanis määratud ressurse.
Rahaplaan käsitleb Eesti Euroopa Liidu kaudu saadavat toetust, mis on oluline rahandusliku arengu ja infrastruktuuri arendamiseks. Linnad soovivad, et rahaplaan oleks nii valitsuse kui ka linnade vajaduste ja mõjudega arvestatud. See aitaks neile paremini kohandada toetust oma vajadustele.
