Eestis 1990. Aastatel kaotas 250 last oma vanemate tõest, kuid nüüd räägivad need lapsed oma lood. 285 Eesti kodanikku hukkus 1990. Aastal, kuid 250 neist olid alaealised või äsja täiskasvanuikka jõudnud. Mõlemad vanemad kaotas 19 last. Üheksa last, kes kaotasid tol ööl ühe või mõlemad vanemad, räägivad nüüd oma väga isiklikud lood.
Lapsed, kes kogu elu kulusid kahjustatud perekondaga, rändavad nüüd üle oma kogemused. Nad rändavad kõrgemate koolide, töötlevad oma emotsioone ja püüavad leida tugevust. Mõned neist on juba täiskasvanud, kuid nad peavad edasi elama, kuidas nad saadud.
Nende lood on isiklikud ja tugevad, kuid samas ka kahetsuslikud. Nad ei rända kogemusi, vaid kogevad neid. Nende kogemused on osa Eesti ajaloo, kuid samas ka inimeste elu.
Nad ei rända kogemusi, vaid kogevad neid. Nende kogemused on osa Eesti ajaloo, kuid samas ka inimeste elu.
